Nordplus Junior projekti „Sustainable Future Shapers: Green, Leading and United“ raames toimusid Tallinna Läänemere Gümnaasiumis kolm rahvusvahelist õppenädalat, mille käigus külastasid meie kooli projektipartnerid Rootsist, Leedust ja Lätist. Kuigi iga kohtumine toimus erineval aastaajal ning programmi kohandati vastavalt külalistele ja aastaajale, ühendas kõiki projektinädalaid ühine eesmärk – suurendada noorte keskkonnateadlikkust, tutvustada kestliku arengu põhimõtteid ning julgustada neid otsima praktilisi lahendusi, mis aitavad hoida loodust ja kujundada jätkusuutlikumat tulevikku. 

Iga projektinädal algas meie koolis tutvumismängude, koolituuri ning õpilaste koostatud esitlusega „Welcome to Estonia!“, mille kaudu tutvustati külalistele Eesti loodust, kultuuri ja huvitavaid fakte meie riigi kohta. Meie jaoks oli oluline, et partnerid näeksid Eestit just noorte pilgu läbi. Seetõttu viisid Tallinna vanalinna ekskursioone läbi meie enda õpilased, kes rääkisid külalistele, kuidas Tallinn on sajandite jooksul kujunenud oluliseks hansalinnaks ja merelinnaks ning kuidas erinevad ajastud on jätnud oma jälje meie pealinna arhitektuuri ja ajalukku.

Projekti keskmes oli kestlik areng ning selle teemat käsitleti kogu nädala jooksul erinevate praktiliste tegevuste kaudu. Rahvusvahelistes meeskondades toimunud töötoas „Less Waste, More Creativity!“ valmistasid õpilased taaskasutusmaterjalidest loovtöid ning esitlesid oma ideid teistele. Üheskoos arutleti, kuidas vähendada jäätmete hulka, kasutada olemasolevaid materjale loovalt ning teha igapäevaelus keskkonnateadlikumaid valikuid. Et partnerid õpiksid paremini tundma nii Eestit kui ka teisi Nordplusi riike, korraldasime alati ka ühise viktoriini „Nordplus Challenge: Discover Our Countries!“, mis oli üles ehitatud populaarse telemängu „Kuldvillak“ põhimõttel. Küsimused tutvustasid Eesti, Rootsi, Läti ja Leedu loodust, ajalugu, kultuuri ning põnevaid fakte ning tekitasid palju elevust ja sõbralikku võistlusvaimu.

Oluline osa projektinädalatest olid ka õppekäigud, mis aitasid siduda keskkonnateemad Eesti ajaloo ja kultuuriga. Eesti Vabaõhumuuseumis tutvusid partnerid eestlaste traditsioonilise eluviisi, taluarhitektuuri ja käsitööga ning said paremini mõista, kuidas inimesed elasid kooskõlas loodusega. Lennusadamas pöörati erilist tähelepanu Läänemerele, rääkides merekeskkonnast, reostuse põhjustest ja sellest, kuidas igaüks saab aidata kaasa Läänemere hoidmisele. Paksus Margareetas avastasid õpilased Tallinna kui ajaloolise merelinna kujunemise ning Eesti meresõidu ajaloo. Nii aitasid õppekäigud mõista, et keskkond, ajalugu ja kultuur on omavahel tihedalt seotud ning kestlik mõtteviis tähendab ka kultuuripärandi hoidmist.

Iga kohtumine tõi kaasa ka midagi omanäolist. Talvisel külaskäigul said Rootsi õpilased proovida uisutamist – mõnede jaoks oli see esmakordne kogemus ning ühtlasi võimalus tutvuda ühe eestlaste armastatud talvise harrastusega. Detsembris Eestit külastanud Leedu partnerid sattusid siia advendiajal ning said osa Eesti jõulutraditsioonidest. Üheskoos küpsetati piparkooke, räägiti jõulukommetest ning loodi mõnus pühademeeleolu. Rootsi partnerite külaskäigu ajal külastati lisaks ka Tartut, kus tutvuti Eesti vanima ülikoolilinna ajaloo ja vaatamisväärsustega. Erilist huvi pakkus teadmine, et Tartu Ülikooli asutas 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf ajal, mil Eesti kuulus Rootsi riigi koosseisu. Päeva lõpetas külaskäik AHHAA teaduskeskusesse, kus interaktiivsete eksponaatide kaudu avastati teaduse ja tehnoloogia põnevat maailma.

Üheks kõige toredamaks traditsiooniks kujunes ühine õhtusöök „Sustainable Flavors: A Taste of Estonian Cuisine“. Mõte sündis pärast Rootsi õpirännet, kus meie õpilased valmistasid koos võõrustajaperedega kohalikke roogasid kestlikult toodetud toorainest. See inspireeris ka meid. Nii valmistasid meie õpilased koos peredega Eesti rahvustoite, kasutades võimalikult palju kohalikke ja hooajalisi tooraineid, ning ühisel õhtusöögil tutvustati partneritele Eesti kööki ja toidutraditsioone. Toit sai suurepäraseks võimaluseks rääkida kestlikust tarbimisest, kohaliku tooraine väärtustamisest ning jagada killukest Eesti kultuurist.

Projektinädala viimasel päeval tegid õpilased rahvusvahelistes rühmades kokkuvõtteid ühiselt veedetud nädalast. Arutleti selle üle, mida oli õpitud keskkonnahoiu, rahvusvahelise koostöö ja kestliku arengu kohta, milliseid muutusi saab igaüks teha juba täna ning milline võiks meie planeet välja näha viiekümne aasta pärast. Just sellised arutelud aitasid noortel mõista, et kestlik tulevik ei sõltu ainult suurtest otsustest, vaid algab väikestest igapäevastest valikutest.

Kolm Eestis toimunud projektinädalat andsid meie õpilastele võimaluse tutvustada oma kodumaad, õppida tundma partnerite kultuuri ning jagada ideid, mis inspireerisid kõiki projektis osalejaid. Sama oluline oli ka see, et mitmed head mõtted ja tegevused liikusid ühest riigist teise ning muutusid kogu projekti ühisteks traditsioonideks. Rahvusvaheline koostöö näitas, et kõige väärtuslikumad õppetunnid sünnivad siis, kui erinevate riikide noored õpivad üksteiselt, tegutsevad koos ja mõistavad, et kestlikku tulevikku saab kujundada ainult üheskoos.