Menu
Menu
Menu
Projekti info
Nordplus Junior projekt „Empowering Cultural Literacy through Cuisine, Crafts and Folk Traditions“ (NPJR-2024/10204) keskendub Balti- ja Põhjamaade kultuuripärandi tutvustamisele ning kultuuriteadlikkuse arendamisele. Projekti raames õpitakse tundma eri riikide toidutraditsioone, käsitööd, rahvamuusikat, folkloori ja kohalikke kombeid.
Projekt annab õpilastele võimaluse avastada oma rahvuslikku identiteeti, õppida tundma teiste maade kultuuri ning mõista, millised väärtused ja traditsioonid ühendavad Balti- ja Põhjamaade rahvaid. Õppimine toimub peamiselt kogemusõppe kaudu. Õpilased osalevad töötubades, õppekäikudel, kultuuriprogrammides ja rahvusvahelistes koostöötegevustes.
Projekti koordinaator: Riebini Keskkool (Läti)
Projektipartnerid:
Projekti periood: 01.08.2024 – 01.07.2026
Projekti sihtrühm: 13–16-aastased õpilased ja õpetajad.
Projekt toetab kultuuriteadlikkuse arengut ning pakub võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja kogemusõppeks
Projekti eesmärgid:
Oodatavad tulemused:
Projekti esimene õpilaste õpiränne toimus Lätis Riebini Keskkoolis. Kohtumise eesmärk oli tutvustada osalejatele läti kultuuripärandit, tugevdada rahvusvahelist koostööd ning luua võimalusi kultuuridevaheliseks õppimiseks.
Nädal algas partnerkoolide tutvustamisega. Õpilased tutvusid Riebini kooli, selle väärtuste ja traditsioonidega ning osalesid kohaliku folkloorirühma „Jumalāni“ tegevustes. Rahvusvahelised meeskonnad esitlesid loomingulisel viisil oma riiki ja kultuuri, mis aitas paremini mõista erinevate maade traditsioone ning leida kultuuride vahel sarnasusi ja erinevusi.
Õpirände jooksul tutvuti Latgale piirkonna ajaloo ja kultuuriga. Külastati Preili lossi ja ajaloomuuseumi, Latgale kultuuriloomuuseumi Rezeknes ning kirjanik Jānis Rainise muuseumi „Jasmuiža“. Õppekäigud andsid ülevaate Läti kultuuriloost, kohalikest traditsioonidest ja piirkondlikust identiteedist.
Olulisel kohal olid praktilised tegevused. Õpilased osalesid keraamika töötoas, kus tutvuti Latgale käsitöötraditsioonidega ning valmistati savist meeneid. Samuti külastati Aglona Leivamuuseumi ning osaleti traditsiooniliste Läti peekonisaiakeste valmistamise õpitoas. Need tegevused võimaldasid tutvuda kohaliku toidupärandiga ning õppida läbi praktilise kogemuse.
Kultuuriprogrammi täiendasid kohtumised kohalike kogukondade esindajatega, ekskursioonid ning ühised arutelud. Nädala lõpus toimunud viktoriin ja refleksioonitegevused võimaldasid õpilastel jagada oma kogemusi ning mõtestada õpirände jooksul omandatud teadmisi.
Õpiränne Lätti aitas kaasa projekti eesmärkide saavutamisele, suurendades õpilaste teadmisi Balti riikide kultuurist ja traditsioonidest, arendades suhtlemis- ja koostööoskusi ning tugevdades partnerkoolide vahelist koostööd.
Projekti teine õpilaste õpiränne toimus Leedus Rudamina „Rytas“ Gümnaasiumis. Kohtumise eesmärk oli tutvustada osalejatele leedu kultuuripärandit, rahvatraditsioone, käsitööd ja toidukultuuri ning toetada kultuuridevahelist õppimist rahvusvahelises keskkonnas.
Nädal algas partnerkoolide tutvustamise ja meeskonnatöö tegevustega. Õpilased tutvusid vastuvõtva kooli ning selle traditsioonidega, osalesid rahvamängudes ja laulsid koos kohaliku folklooriansambliga „Žiogeliai“. Samuti tutvustasid õpilased oma riigi sümboleid, legende ja rahvapärimust, mis aitas paremini mõista erinevate maade kultuure ning arendas kultuuridevahelist mõistmist.
Õpirände jooksul tutvuti leedu ajaloo ja kultuuriga. Külastati Vilniuse vanalinna, V. Sirokomlė muuseumi ning Markučiai mõisakompleksi. Õppekäigud andsid ülevaate Leedu kultuuriloost, rahvakommetest ja ajaloolisest pärandist.
Olulisel kohal olid praktilised tegevused. Õpilased osalesid traditsioonilise leedu kartuliroa kugelise valmistamise töötoas, küünalde valmistamise õpitoas ning õppisid tundma mesinduse ja mee tootmisega seotud traditsioone. Samuti tutvuti lihavõttepühade kommetega, kaunistati lihavõttemune ning valmistati käsitööna unenäopüüdjaid. Need tegevused võimaldasid tutvuda leedu rahvakultuuri, käsitöö ja toidutraditsioonidega läbi praktilise kogemuse.
Programmi täiendasid loovtegevused, ühised spordiüritused ning matk Belmontase looduspargis. Ühistegevused andsid õpilastele võimaluse arendada koostööoskusi, suhelda inglise keeles ning luua uusi rahvusvahelisi kontakte.
Nädala lõpus toimunud refleksioonitegevused ja arutelud võimaldasid osalejatel jagada oma kogemusi ning teha kokkuvõtteid õpirände jooksul omandatud teadmistest.
Õpiränne Leetu aitas kaasa projekti eesmärkide saavutamisele, suurendades õpilaste teadmisi leedu kultuurist ja traditsioonidest, arendades suhtlemis- ja koostööoskusi ning tugevdades partnerkoolide vahelist koostööd.
Projekti kolmas õpilaste õpiränne toimus Eestis Tallinna Läänemere Gümnaasiumis. Kohtumise eesmärk oli tutvustada osalejatele eesti kultuuripärandit, traditsioone ja toidukultuuri ning tugevdada partnerkoolide vahelist koostööd rahvusvahelises õpikeskkonnas.
Nädal algas Tallinna Läänemere Gümnaasiumi, Eesti haridussüsteemi ning kooli traditsioonide ja väärtuste tutvustamisega. Õpilased esitlesid oma kooli ja kodumaad ning osalesid tutvumis- ja meeskonnamängudes. Programmi osana viisid Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õpilased läbi ekskursiooni Tallinna vanalinnas, tutvustades külalistele pealinna ajaloolisi vaatamisväärsusi ning nende tähtsust Eesti kultuuriloos.
Olulisel kohal oli kultuuridevaheline õppimine. Õpilaste töötoas „Teach Us Something“ tutvustasid osalejad oma riikide traditsioonilisi mänge ja tantse. Eriliseks hetkeks kujunes läti õpilaste rahvatantsu esitlus Läti iseseisvuspäeval, mis pakkus võimaluse tutvuda naaberriigi kultuuripärandiga ning rõhutas rahvuslike traditsioonide tähtsust tänapäeva ühiskonnas.
Õpirände jooksul tutvuti Eesti ajaloo ja kultuuripärandiga. Külastati Paksu Margareeta muuseumi, kus käsitleti Tallinna kujunemist oluliseks merelinnaks ning hansakaubanduse rolli piirkonna arengus. Lennusadama külastuse käigus pöörati tähelepanu Läänemere ajaloole ja tähtsusele, rõhutades mere ühendavat rolli Balti riikide ja Põhjamaade vahel.
Praktilised tegevused keskendusid eesti toidukultuuri ja traditsioonide tutvustamisele. Töötoas „Discover the Tastes of Estonia“ küpsetasid ja kaunistasid õpilased piparkooke, mis on oluline osa Eesti jõulutraditsioonidest. Lisaks vooliti ja värviti martsipanifiguure. Osalejad said teada, et martsipanil on Tallinna ajaloos eriline koht ning selle valmistamise traditsioon ulatub tagasi keskaega. Tegevused võimaldasid tutvuda Eesti toidupärandiga läbi praktilise kogemuse.
Nädala jooksul külastati ka Kadrioru parki ja Tallinna Lauluväljakut, mis on üks Eesti kultuurilise identiteedi sümboleid ning seotud laulupeotraditsiooniga.
Kohtumise lõpetas töötuba „Our Journey Together“, kus rahvusvahelistes rühmades töötanud õpilased tegid kokkuvõtte projektinädalast. Esitlustes jagati õpirände jooksul saadud teadmisi ja kogemusi, meenutati eredamaid hetki ning arutleti selle üle, mida nad projekti käigus õppisid.
Õpiränne Eestisse aitas kaasa projekti eesmärkide saavutamisele, suurendades õpilaste teadmisi eesti kultuurist ja traditsioonidest, arendades suhtlemis- ja koostööoskusi ning tugevdades partnerkoolide vahelist koostööd.
Projekti neljas ja viimane õpilaste õpiränne toimus Rootsis Arvidsjauris Fridhemsskolan’is. Kohtumise eesmärk oli tutvustada osalejatele rootsi kultuuri, kohalikke traditsioone ning Põhja-Rootsi eripära, samuti tugevdada rahvusvahelist koostööd ja kultuuridevahelist mõistmist.
Nädal algas vastuvõtva kooli tutvustamise ning ühiste meeskonnategevustega. Õpilased esitlesid oma koole ja kodumaid. Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õpilased tutvustasid kooli erilise puslepildi abil, mille iga osa kajastas erinevat koolielu valdkonda. Õpilased rääkisid kooli väärtustest ja traditsioonidest, õpilaste ja õpetajate arvust, rahvusvahelistest projektidest ning erinevatest õppe- ja huvitegevustest. Esitluse keskseks sõnumiks oli mõte, et kuigi kõik õpilased ja õpetajad on erinevad, ühendab neid ühine koolipere.
Õpirände üheks olulisemaks osaks oli tutvumine saami kultuuriga. Saamid on Põhja-Euroopa põlisrahvas, kelle ajaloolised asualad paiknevad Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa põhjaosas. Õpilased said ülevaate saamide ajaloost, eluviisist, käsitöötraditsioonidest ja kultuuripärandist ning õppisid tundma nende tähtsust Põhjamaade kultuuriruumis. See pakkus õpilastele ainulaadse võimaluse tutvuda kultuuriga, millest paljud olid varem vaid kuulnud.
Nädala jooksul külastati ka Luleå linna ning UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Gammelstadi kirikuküla, mis on üks paremini säilinud ajaloolisi kirikukülasid Põhja-Euroopas. Õppekäigud andsid ülevaate piirkonna ajaloost, kultuurist ja kogukonnaelust.
Olulisel kohal olid praktilised tegevused. Õpilased osalesid rootsi käsitöö ja toidukultuuri töötubades, kus tutvuti kohalike traditsioonidega ning õpiti uusi oskusi läbi praktilise tegevuse. Programmi täiendasid ühised spordi- ja vabaajategevused, mis pakkusid võimalusi suhtlemiseks ning rahvusvaheliste sõprussuhete loomiseks.
Erilise elamuse pakkus võimalus näha virmalisi. Põhjataevas nähtud värvikas loodusnähtus täiendas õpilaste kogemust Põhja-Rootsist ning aitas paremini tunnetada piirkonna looduskeskkonna eripära.
Nädala lõpus toimusid ühised arutelud ja kokkuvõtvad tegevused, mille käigus jagati õpirände jooksul saadud kogemusi ja teadmisi. Lahkumisõhtu andis võimaluse meenutada projekti jooksul kogetud hetki ning tähistada kahe aasta jooksul kujunenud sõprussuhteid ja koostööd.
Õpiränne Rootsi aitas kaasa projekti eesmärkide saavutamisele, suurendades õpilaste teadmisi rootsi ja saami kultuurist, arendades suhtlemis- ja koostööoskusi ning tugevdades partnerkoolide vahelist koostööd.
