Menu
Menu
Menu
Nordplus Junior projekt „Traditions and lifestyles of Nordplus countries is the base of modern sustainability“ (NPJR-2024/10216) keskendub jätkusuutliku eluviisi, vastutustundliku tarbimise ning Balti riikide traditsioonide ja kultuuri väärtustamisele.
Projekti koordinaator: Prienai Ziburys Gümnaasium (Leedu)
Projektipartnerid: Tallinna Läänemere Gümnaasium (Eesti) ja Jānis Eglītise Preiļi Gümnaasium (Läti)
Projekti periood: 01.05.2024 – 01.05.2026
Projekti sihtrühm: 16–18-aastased gümnaasiumiõpilased ja erinevate ainevaldkondade õpetajad (eelkõige loodusainete, keelte, kunsti- ja kehalise kasvatuse õpetajad).
Projekt toetab Nordplus programmi eesmärke rohepöörde, kliimamuutuste ja jätkusuutliku arengu valdkonnas ning aitab noortel mõista, kuidas traditsioonid ja eluviisid võivad toetada tänapäevast kestlikku eluviisi.
Projekti esimene õpiränne toimus Prienai Ziburys Gümnaasiumis ja oli suunatud partnerkoolide õpetajatele. Kohtumise peateemaks oli projektimeetodi rakendamine õppeprotsessis ning selle võimalused kogemus- ja praktilise õppe arendamisel.
Nädala jooksul keskenduti nii projekti sisulisele kavandamisele kui ka kohaliku kultuuripärandi ja jätkusuutliku eluviisi traditsioonide tundmaõppimisele. Kohtumiste käigus tutvustasid osalevate riikide meeskonnad oma koole, jagasid kogemusi ning arutasid projekti eesmärke ja edasisi tegevusi. Ühiselt kavandati järgmised kohtumised ning valmistati ette projekti küsitluse alus mille õpilased pidid edaspidi kohandama ja oma koolides läbi viima enne järgmist õpirännet Lätti.
Oluline osa programmist oli tundide ja õppetegevuste vaatlemine Prienai Ziburys Gümnaasiumis. Õpetajad tutvusid projektimeetodi praktilise rakendamisega loodusainetes, leedu keele tundides ning kunsti- ja muusikaõppes. Tundidele järgnenud aruteludes analüüsiti erinevaid õpetamismeetodeid, jagati tagasisidet ning lepiti kokku juhised õpilaste projektitööde ettevalmistamiseks ja esitlemiseks.
Kohtumise eesmärk oli toetada rahvusvahelist koostööd õpetajate vahel ning leida uusi võimalusi keskkonnahoiu, vastutustundliku tarbimise ja jätkusuutliku eluviisi teemade lõimimiseks erinevatesse õppeainetesse.
Kultuuriprogrammi raames tutvuti põhjalikult Leedu ajaloo, traditsioonide ja kultuuriga. Osalejad külastasid Nemajūnai käsitöökeskust ja Stakliškėse tootmiskeskust, kus tutvuti kohaliku kulinaarse pärandiga ning valmistati traditsioonilisi toite. Lisaks toimusid ekskursioonid Birštonase linnas, Vilniuse vanalinnas, Leedu suurvürstide palees ning Kaunases, kus külastati ka M. K. Čiurlionise kunstigaleriid.
Projektinädal tugevdas partnerkoolide õpetajate omavahelist koostööd ja lõi tugeva aluse projekti järgmisteks tegevusteks.
Enne teist õpirännet Lätti tegid Tallinna Läänemere Gümnaasium õpilased ja õpetajad põhjaliku ettevalmistustöö. Ettevalmistuse eesmärk oli kaardistada koolipere teadlikkust jätkusuutlikust arengust ning valmistuda rahvusvaheliseks kohtumiseks Lätis. Selleks valmistati ette ettekanded Eesti, Tallinna ja kooli tutvustamiseks, viidi läbi loov ja praktiline mööbli restaureerimise töötuba ning loodi tehisintellekti abil laul, mis tutvustab Eesti ajalugu, rahva- ja kultuuripärandit.
Oluline osa ettevalmistusest oli koolisisese küsitluse läbiviimine, milles osales 10 õpetajat ja 61 õpilast. Küsitluse eesmärk oli uurida igapäevaseid keskkonnaharjumusi ning mõtestada, kuidas esivanemate teadmisi saab kasutada tänapäevases jätkusuutlikus eluviisis. Küsitluse põhjal selgus, et koolipere seostab säästvat tarbimist eelkõige teadliku ja vastutustundliku ressursside kasutamisega. Levinumateks rohelisteks harjumusteks nimetati prügi sorteerimist, taaskasutust, vee ja elektri säästmist ning keskkonnasõbralike transpordiviiside eelistamist. Küsitluse tulemusi arvestades võttis kooli juhtkond neid ettepanekuid ja ideid arvesse ning hakkas neid järk-järgult integreerima koolielu korraldusse ja igapäevastesse tegevustesse.
Et praktiliselt näidata taaskasutuse põhimõtteid ja selle rakendamist ka koduses keskkonnas, korraldati koolis mööbli taaskasutuse ja restaureerimise töötuba. Õpilased ja õpetajad andsid vanale koolimööblile uue elu, kasutades looduslikke värve ning keskkonnasäästlikke töövõtteid. Töötuba toetas arusaama, et jätkusuutlikkus on praktiline igapäevane tegevus, mitte ainult teoreetiline teadmine.
Õpilased koostasid mitmeid esitlusi, et tutvustada Eestit, Tallinna ja oma kooli rahvusvahelistele partneritele. Esitluses „Welcome to Estonia!“ tõid õpilased välja Eesti kõige huvitavamad faktid ja traditsioonid, sealhulgas kiikingu kui ainulaadse spordiala ning tõsiasja, et Skype loodi Eestis. Samuti tutvustati laulva ja tantsiva rahva traditsiooni ning Eesti kultuurilist identiteeti. Kooli tutvustades rõhutati õpilaste ja kooli väärtusi, traditsioone ning kogukonnatunnet. Lisaks loodi tehisintellekti abil laul, mis jutustab Eesti ajaloost ja rahvapärandist, sidudes loovuse ja tehnoloogia kaasaegseks kultuurilise eneseväljenduse vormiks.
Projekti teine õpiränne toimus Preiļis Lätis. Õpiränne tõi kokku nii õpilased kui ka õpetajad ning selle eesmärk oli hakata rakendama projekti teemasid praktilises ja koostööpõhises õppes.
Kohtumise peateemaks oli jätkusuutlik eluviis, vastutustundlik tarbimine ning erinevate riikide kultuuri ja traditsioonide sidumine kaasaegse õppeprotsessiga. Nädala jooksul tutvustasid osalevate riikide õpilased ja õpetajad oma koole, jagasid kogemusi ning esitlesid ettevalmistatud materjale Eesti, Läti ja teiste partnerkoolide kohta.
Oluline osa programmist oli õpilaste aktiivne osalus projekti tegevustes, aruteludes ja töötubades. Ühiselt analüüsiti koolide keskkonnateadlikkust ja arendati edasi projekti küsimustikku, mida kasutati hiljem kõigis partnerkoolides.
Kohtumise raames toimusid ka õppetöö vaatlused ja praktilised tegevused, kus õpilased ja õpetajad said kogeda erinevaid õppemeetodeid ning arutada, kuidas projektimeetodit tõhusamalt õppetöös rakendada. Erilist tähelepanu pöörati koostööle, loovusele ja kogemusõppele.
Kultuuriprogrammi raames tutvuti Läti ajaloo, traditsioonide ja kohaliku kultuuriga. Osalejad külastasid erinevaid kultuuripaiku ning võtsid osa praktilistest tegevustest, mis aitasid paremini mõista Läti elustiili ja pärandit.
Õpiränne Preiļis oli murranguline hetk projektis, kuna see oli esimene kord, kui õpilased osalesid rahvusvahelises koostöös. Kohtumine tugevdas partnerkoolide vahelist koostööd ning andis õpilastele väärtusliku kogemuse jätkusuutlikkuse ja kultuuridevahelise õppimise teemadel.
Projekti kolmas õpiränne toimus Preiļi linnas Lätis ning oli suunatud partnerkoolide õpetajatele. Kohtumise eesmärk oli pedagoogiliste kogemuste vahetamine, õppeprotsessi vaatlemine ning osalemine praktilistes töötubades, mis toetavad jätkusuutliku arengu ja loovuse lõimimist igapäevasesse õppetöösse.
Kohtumine algas piduliku tervituskontserdiga Jāņa Eglīša Preiļu Valsts ģimnāzija koolis, millele järgnes õpilasesinduse korraldatud koolituur ning seminar kooli direktori ja hariduseksperdi S. Ūzuliņa juhtimisel teemal „Pedagoogiliste ideede pank“.
Nädala jooksul oli õpetajatel võimalus vaadelda erinevaid õppetunde, sealhulgas inglise keele, kunsti, muusika ja läti keele tunde. Samuti arutleti riikliku metoodikaeksperdi A. Lazdānega erinevate õppemeetodite rakendamise üle ning jagati kogemusi õppetöö mitmekesistamiseks.
Õpirände programmis oli eriline rõhk loovatel ja praktilistel töötubadel, mis pakkusid õpetajatele ideid käelise tegevuse ja keskkonnateadlikkuse sidumiseks õppetööga. Osaleti loovtöötoas „Piece of Touch“, mis keskendus loovuse ja sensoorse kogemuse arendamisele. Samuti külastati ettevõtet „Rasa Botanicals“, kus tutvuti looduskosmeetika ja taimsete toodete valmistamisega ning osaleti praktilises töötoas. Toimus seebivalmistamise meistriklass, mis pakkus praktilise näite looduslike materjalide kasutamisest.
Lisaks õppetööle ja töötubadele tutvuti ka Läti kultuuripärandiga, külastades Preiļi nukumuuseumi ja näitusekompleksi.
Projektikohtumise käigus arutati ka projekti senist kulgu, vaadati üle seni tehtud tegevused ning planeeriti järgmine õpiränne Eestisse.
Enne õpirännet tegi Tallinna Läänemere Gümnaasium projektimeeskond põhjaliku ettevalmistustöö. Külaliste vastuvõtuks koostati mitmekülgne programm, mis hõlmas hariduslikke tegevusi, kultuuriprogrammi ja praktilisi töötubasid ning arendas õpilaste loovust ja koostööd.
Et tutvustada kooli ja Eesti haridussüsteemi, koostasid õpilased koolituuri, mille käigus tutvustati kooli ajalugu, keelekümblusprogrammi ning kooli missiooni ja väärtusi. Samuti valmistati ette kaks sissejuhatavat esitlust: „Welcome to Estonia!“, mis tutvustas Eesti loodust ja digiriiki, ning ülevaade Tallinna ajaloost ja rohelistest algatustest.
Kultuuriprogrammi osana korraldasid õpilased linnaekskursioonid Tallinnas ja Tartus, et tutvustada partneritele Eesti ajaloolisi ja kultuurilisi paiku ning tuua esile ka kaasaegseid keskkonnasõbralikke lahendusi.
Haridusliku osa raames valmistasid õpilased ette esitluse „Sustainable Consumption in Literature“, kus analüüsiti Eesti kirjanduse kaudu säästva eluviisi teemat. Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“ ning Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu“ näitasid, kuidas looduse austamine ja säästlik mõtteviis on osa Eesti kultuuripärandist.
Projekti neljas õpiränne toimus Eestis, Tallinna Läänemere Gümnaasiumis. Kohtumise eesmärk oli tutvustada Eesti kultuuri, haridust, jagada kogemusi jätkusuutliku eluviisi teemadel ning siduda praktiline tegevus loovuse ja keskkonnateadlikkusega.
Kohtumise esimesel päeval tutvustati külalistele koolimaja, viidi läbi tutvumismänge ning esitleti Eestit ettekandega „Welcome to Estonia!“. Nädala akadeemiline osa keskendus seminarile „Sustainability through the Lens of Nordplus Traditions and Lifestyles“, mille raames esitlesid õpilased küsitluse tulemusi ning analüüsisid säästva tarbimise kajastamist kirjandusteostes.
Õpirände programmis oli eriline rõhk praktilistel ja loovatel töötubadel, mis võimaldasid osalejatel arendada käelisi oskusi ning rakendada rohelist mõtteviisi igapäevaelus. Koolis toimunud tegevustest paistis silma õpituba „Nature in Action. Build & Protect“, töötuba „Upcycled & Sustainable: Furniture Restoration“, mida juhendas õpetaja Kadri Vilen koos õpilastega. Töötoas keskenduti mööblijäätmete probleemile ning sellele, kuidas anda vanadele esemetele uus elu taaskasutuse ja loovuse abil. Osalejad valmistasid vanadest materjalidest dekoratiivseid silte ja tahvleid nii kodu kui ka kooli jaoks, kasutades looduslikke värve ja keskkonnasäästlikke töövõtteid. Töötubades räägiti taaskasutuse olulisusest, materjalide korduvkasutamisest ning sellest, kuidas väikeste praktiliste sammudega saab vähendada tarbimist ja keskkonnakoormust. Töötoa ettevalmistuse käigus töötasid õpilased välja ka praktilise juhendi mööbli ja puitmaterjalide taaskasutuseks, sidudes omavahel loovuse, käsitöö ja keskkonnateadlikkuse. Tondiraba Huvikoolis toimus töötuba „Traditions & Green Thinking: Sustainable Living Workshop“, kus keskenduti jätkusuutlikule eluviisile ja keskkonnateadlikule mõtteviisile.
Mitmekülgne kultuuriprogramm viis osalejad nii Tartusse kui ka Tallinna eri paikadesse. Kõik linnaekskursioonid valmistasid ette ja viisid läbi Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õpilased. Tartus külastati AHHAA Teaduskeskust ning tutvuti ülikoolilinna ajaloo ja vaatamisväärsustega. Tallinnas korraldati külalistele ekskursioonid Kadriorus, Lauluväljakul, Reidi teel ning vanalinnas ja Toompeal.
Projektinädala jooksul külastati ka Eesti Vabaõhumuuseumi, kus tutvuti Eesti ajaloolise maaelu, talukultuuri ja traditsiooniliste eluviisidega. Muuseumikülastus aitas osalejatel paremini mõista, kuidas esivanemate säästlik eluviis on seotud tänapäevase jätkusuutliku mõtteviisiga.
Projekti viies õpiränne toimus Eestis Tallinna Läänemere Gümnaasiumis ning oli suunatud partnerkoolide õpetajatele. Kohtumise eesmärk oli jagada pedagoogilisi kogemusi, tutvuda Eesti haridussüsteemi ja kultuuriga ning valmistada ette projekti viimast õpirännet Leetu.
Kohtumise esimesel päeval tutvustasid õpilased külalistele Eestit ja Tallinna ettekandega „Estonia and Tallinn Through Our Eyes“, millele järgnes koolituur. Õpetajad vaatlesid erinevaid õppetunde, sealhulgas muusika-, bioloogia- ja eesti kirjanduse tunde ning arutlesid erinevate õpetamismeetodite üle.
Programmis oli oluline koht ka praktilistel ja kultuurilistel tegevustel. Õpetajad osalesid martsipani töötoas, kus tutvuti Eesti ühe vanima käsitöötraditsiooniga ning prooviti ise martsipani kujundamist ja maalimist.
Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õpilased valmistasid ette ja viisid läbi Tallinna vanalinna ekskursiooni. Kultuuriprogrammi raames külastati Lennusadamat, kus tutvuti Eesti merendusajaloo ja Läänemere keskkonnaprobleemidega. Muuseumikülastuse käigus arutleti Läänemere reostuse, keskkonnahoiu ning inimese mõju üle loodusele, sidudes teema projekti jätkusuutliku arengu eesmärkidega. Toimus päevareis Tartusse, kus külastati Eesti Rahva Muuseumi. Muuseumis tutvuti Eesti ajaloo, rahvakultuuri ja traditsioonidega ning saadi ülevaade ka soome-ugri rahvaste kultuuripärandist ja eluviisidest. Muuseumikülastus aitas osalejatel paremini mõista, kuidas traditsioonid, loodus ja identiteet on seotud jätkusuutliku eluviisiga.
Kohtumise jooksul arutati projekti seniseid tulemusi ning planeeriti projekti viimase kohtumise tegevusi Leedus.
Õpirändeks Leeеtu tegid Tallinna Läänemere Gümnaasium õpilased põhjaliku ettevalmistuse, mille eesmärk oli tutvustada Läti ja Leedu noortele ja õpetajatele Eesti kultuuri, innovatsiooni ning jätkusuutlikku mõtteviisi.
Selleks, et meenutada projekti osalejatele Eestis nähtut ja kogetut ning samal ajal kontrollida nende teadmisi, otsustati läbi viia interaktiivne viktoriin. See käsitles Eesti loodust, kultuuri, teadust ja majandust ning toimis õpirände alguses lõbusa ja kaasava jäämurdjana, luues aktiivse arutelukeskkonna.
Rahvusvahelise konverentsi „Back to Nature“ jaoks koostasid õpilased ettekande „Estonia’s Ecological Lifestyle & Philosophy of Sustainability“, kus tutvustati Eesti looduspõhist eluviisi ja jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Esile toodi kolm peamist teemat: Eesti rikkalik loodus ja elurikkus, pärimuslikud teadmised ja mesinduskultuur ning tänapäevased rohelised praktikad, nagu taaskasutus ja keskkonnasäästlik transport.
Ettekande käigus jagati ka praktilisi soovitusi igapäevaseks kestlikuks eluks ning rõhutati mõtet, et inimene on osa loodusest, mitte selle valitseja.
Õpilased koostasid ülevaate Eesti digiriigist, rõhutades, et digiarengu aluseks on eelkõige inimeste mõtteviis ja usaldus. Samuti tutvustati kooli tegevusi ja väärtusi ning osalemist erinevates programmides, mis toetavad terviklikku ja jätkusuutlikku koolikeskkonda.
Projekti viimane kohtumine toimus Prienai Ziburys Gümnaasiumis. Kohtumise esimesel päeval tutvustati külalistele kooli, esitleti osalevate riikide ja koolide ettekandeid ning korraldati ringkäik Prienai linnas. Päev lõppes ühise rahvapeoga, kus tutvuti Leedu traditsioonilise kultuuriga.
Nädala akadeemilises osas toimusid õpilaste väitlused ning rahvusvaheline konverents „Back to Nature“, mille raames käsitleti jätkusuutlikkust ja looduslähedast eluviisi, sealhulgas loengut Leedu rahvameditsiini teemal.
Õpirände programmis oli eriline rõhk praktilistel ja pärimuslikel töötubadel, mis sidusid traditsioonilise käsitöö ja keskkonnateadliku mõtteviisi. Prienai piirkondlikus muuseumis osaleti kangakudumise töötoas, kus tutvuti kohaliku käsitöö traditsioonidega. Samuti külastati Rumšiškės etnograafilist vabaõhumuuseumi, kus toimus loovtöötuba „The Golden Gardens spinning“, mille käigus õpiti valmistama traditsioonilisi Leedu dekoratsioone ehk „õueaedu“ kui säästva pärandkultuuri sümbolit.
Kultuuriprogramm viis projekti osalejad Kaunassse, kus tutvuti vanalinna ning meditsiini- ja farmaatsiaajaloo muuseumi ja M. K. Čiurlionise muuseumiga. Lisaks külastati Birštonas kuurortlinna ning õppenädala lõpus Vilniust, kus külastati Bastėjat, Leedu suurvürstide paleed ning Paupysi piirkonda.
Projektinädal ja Nordplus Junior projekt Nordplus Junior projekt: „Traditions and lifestyles of Nordplus countries is the base of modern sustainability“ näitasid, et ajaloolised traditsioonid ning kaasaegne jätkusuutlik areng täiendavad teineteist ning loovad tugeva aluse rahvusvahelisele koostööle Eesti, Läti ja Leedu koolide vahel. Õpirännete, õpilaste praktilise töö ja õpetajate kogemuste vahetuse kaudu kujunes püsiv koostöövõrgustik, mis toetab nii õppijate keskkonnateadlikkust kui ka kultuurilist silmaringi. Projekti mõju ulatub koolikeskkonnast kaugemale, sest omandatud teadmised ja säästlikud harjumused kanduvad edasi kogukondadesse ning toetavad jätkusuutliku mõtteviisi kujunemist.
